HARILIK MURD

Harilikuks murruks nimetatakse arvu, mida kirjutatakse kujul

a b	- murru lugeja
	- murru nimetaja

kus a on murru lugeja ja b on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon.

Harilik murd on arv, mis näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud (nimetaja) ja mitu sellist osa on võetud (lugeja).

Murru väärtus näitab jagamistehte a : b tulemust, järelikult murrujoonel on jagamismärgi tähendus.

Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu lihtmurruks.
Lihtmurd on väiksem arvust 1.

Kui hariliku murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks.

Segaarvuks nimetatakse naturaalarvu ja lihtmurru summat, kirjutatakse üldiselt ilma plussmärgita.

Hariliku murru põhiomadus
Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.

Kui korrutame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me laiendame murdu.
Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu.
Murdu võib taandada kahte moodi:

järk-järgult, valides lugeja ja nimetaja ühistegureid seni, kuni jõuame taandumatu murruni;
korraga, jagades lugeja ja nimetaja nende suurima ühisteguriga.